Puhkus sellel suvel

Üsna varsti saabub kevad, seejärel suvi. Tahaks oma sisemist mina pisut ergutada ja käia seal, kus ei ole veel mitte kunagi käinud. Ning loomulikult tõmbab piiri taha – ennenägematutesse kaugustesse. Muuseas, polegi tähtis, kuidas on seal asjalood floora ja faunaga, tähtis on vaid üks – uued emotsioonid ja uued muljed.

Aga kuhu minna? Vaatasin mõnda odavat bussireisi, mis kulgeb läbi Euroopa. Kuid tõrke tekitab asjaolu, et maailma tuleb vaadata läbi bussiakna, seejuures on minimaalselt jalgsimatku ja minimaalselt vaba aega. Tavaliselt on sellised reisid sekundilise täpsusega paika pandud, kogu aeg tuleb olla grupis, samm vasakule/paremale võrdsustatakse põgenemiskatsega. Ei, selline „reisimine” ei ole mulle meeltmööda. Kuid see-eest sobib hinna poolest … samades riikides omapäi reisimine on aga viis korda kallim – aga see ei ole enam taskukohane, tuleb võtta väikelaenu, ja mille nimel?

Muide, häbi tunnistada, kuid ma ei ole veel kordagi käinud meie Hiiumaal. Võib-olla tuleks sõbranna kaasa võtta ja saarel ära käia? Olen selle kohta nii palju kuulnud, ja mis siin keerutada – ka hinna poolest on see täiesti vastuvõetav. Hulgume ringi, vaatame vanu majakaid, käime läbi Balti sõduri lahingukuulsuse paigad, kindlasti astume läbi sõjamuuseumist, jalutame maalilistes metsades, sukeldume külma merevette (kui pole hirmus)… leiame majutuskoha mõnes talus ja tutvume lähemalt selle karmi, kuid hingelähedase loodusega…

Üldiselt, otsustatud! Milleks sõita tundmatutesse kaugustesse, kui ka läheduses on veel nii palju huvitavat! Nii et, oota mind kaunis Hiiumaa – suveni on jäänud õige pisut aega…

Reisijuht Eesti külastamiseks ja puhkuseks valmistumiseks

Kaugel Ida-Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres, asub Eesti, mis on viimane peatuspunkt enne Venemaad ja Skandinaaviat. Eesti on eriti metsastunud ja lame maa, mille kõrgeim punkt on vaid 318 meetri kõrgusel, kuid sellest hoolimata on seal piltilus panoraam. Isegi Läänemerd ümbritsevad rannikud on pehme iseloomuga. Neid ümbritseb ka ligi sada kõrbestunud randa … kus võid end tunda täiesti üksi, maailmast äralõigatuna isegi suve tipul. Eestit ümbritseb ligi 1500 saart, millest enamik on väikesed ja vaid 13 on asustatud.

Hiiumaa ja Saaremaa saared on suurimad ja avavad akna tõõpilisse Eesti eluviisi, mis on rahulik ja lihtne. Tallinn on riigi pealinn ja ülekaalukalt suurim linn oma enam kui 400 000 elanikuga. See on ka riigi üheks peamiseks tõmbenumbriks, moekaks nädalalõpu veetmise kohaks. Kui moodsad tornid kerkima hakkavad, siis on linna keskaegne vanalinn oma autentse müüri, punaste katusekivide, tornide ja munakivitänavatega üheks paremini säilinuks kogu Euroopas. Nii on Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas, see vanalinn domineerib ka Soome lahe panoraami.

Üle kogu riigi asuvad keskaegsed kindlused, olgu siis taastatud või varemetes, ja mitte ainult Tallinnas. Külastamist väärivad ka Narva (Hermanni kindlus) ja Kuressaare (episkopaallinnus). Tartu on riigi suuruselt teiseks linnaks ja asub Tallinnast kagus. Tegemist on ülikoolilinnaga, olles noorte inimeste ja ka intellektuaalide ning kultuuri keskuseks. See asub Peipsi järve lähedal, mida Eesti jagab Venemaaga, see järv on Euroopas suuruselt neljas.

Eestis on enam kui tuhat järve, millest enamik asub riigi lõunaosas – need järved lisavad sarmi Eesti maakohtadele. Eesti looduslikuks väärtuseks on selle rahvuspargid. Riigi põhjaosas asuv Lahemaa on 65 000 hektari suurune ja sellest maa-alast 75% on mets, kuid maastik on siiski vaheldusrohke, seal on ka jõed ja kosed, järved ja sood, valged liivarannad, piltilusad külad ja arheoloogilised uurimispaigad. Selle säilitatud looduse elavaiks sümboleiks on pruunkaru ja põder.

Lõunas asuv Soomaa rahvuspark kaitseb suurt hulka soid, rabasid, metsi ja rohumaid, kus võib näha põtru, kopraid ja lendoravaid. Eesti avastamiseks on ideaalne kevade lõpp ja suvi. Riigi põhjamaise asukoha tõttu on suvepäevad pikad ja temperatuurid pehmed (15° ja 25°C vahel ja jahedate õhtutega). Selles väga metsases riigis on sügis värvide mäng ja võib samuti meeldiv olla. Teisalt on talv Baltimaade seast kõige karmim siin.

Eesti on väga metsastunud maa, metsad katab riigi territooriumist poole. Peaaegu kõik on kaitstud ja asuvad rahvusparkides. Matkarajad läbivad ristirästi kogu Eesti. Ülejäänud Eesti territoorium koosneb järvedest ja soodest, mõned rabad on kuni 6 m sügavused. Kevadel, sulaajal, ujutatakse need rohumaad tihti üle ja siis liigeldakse seal haabjatega, kanuudega, mis on välja lõigatud haavatüvedest.

Eesti on väravaks Venemaale ja Skandinaaviasse, olles kaetud imeilusate ürgmetsade, järvede ja niitudega. Riigi maakohad, isoleeritud farmid suurte heinamaadega on säilitanud oma ammuste aegade sarmi. Riigi saared on harukordselt ilusad. Kohalikud keskaegsed kindlused, taastatud või varemeis, annavad tunnistust ajastu hiilgusest.

Saaremaa ja Hiiumaa saared

Kogu riigi kaks suurimat saart, ühel sood, tihnikud, rannadüünid, turbarabad – Hiiumaa, teisel tuuleveskid, pikad rannad ja Kaali kraater – Saaremaa. Kuigi väga erinevad, on neil mõlemal oma atmosfäär ja ilu, olles nii suurepäraseks Eesti saarte ilusse süvenemise võimaluseks!

Saaremaa oma kontrastidega on Tallinnast praami ja bussiga kergesti ligipääsetav. Suur Saaremaa saar on üllatavalt mitmekesine. Kuressaare linn oma 14. sajandi linnusega (kõige paremini säilinud omaaegne rajatis kogu Baltikumis) on kauniks peatuseks, millega oma reisi alustada läbi Angla tuuleveskite, Mihki põllumajandusmuuseumi või Eesti vanima kiriku (800 aastat vana), 21-meetri kõrguste Valjala ja Panga pankade, mis juhuslikult on kunagised paganlikud ohvripaigad. Muidugi ei tasu külastamata jätta saare nr 1 turismiatraktsiooni – Kaali kraatrit! Hiiumma on tuletornide saar ja suuruselt teine saar (Saaremaa järel)!

Hiiumaa on tuntud oma tuletornide poolest, Kõpu tuletorn asub saare põhjarannikul ja on 36 meetrit kõrge ja töös olnud järjepidevalt alates 1531. aastast (!!!). Tunne end vabalt ja roni torni tippu selleks, et nautida kordumatut vaadet. 9 kilomeetri kauguselt leiad tuletorni “väikese venna” Ristna tuletorni, mille ajalugu ulatub aastasse 1874. See annab ülevaate kogu poolsaarest, millel on kogu Eesti parimad lained ja seetõttu on seal palju surfareid, purjelaudureid ja teisi meresõpru!