Kaugel Ida-Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres, asub Eesti, mis on viimane peatuspunkt enne Venemaad ja Skandinaaviat. Eesti on eriti metsastunud ja lame maa, mille kõrgeim punkt on vaid 318 meetri kõrgusel, kuid sellest hoolimata on seal piltilus panoraam. Isegi Läänemerd ümbritsevad rannikud on pehme iseloomuga. Neid ümbritseb ka ligi sada kõrbestunud randa … kus võid end tunda täiesti üksi, maailmast äralõigatuna isegi suve tipul. Eestit ümbritseb ligi 1500 saart, millest enamik on väikesed ja vaid 13 on asustatud.

Hiiumaa ja Saaremaa saared on suurimad ja avavad akna tõõpilisse Eesti eluviisi, mis on rahulik ja lihtne. Tallinn on riigi pealinn ja ülekaalukalt suurim linn oma enam kui 400 000 elanikuga. See on ka riigi üheks peamiseks tõmbenumbriks, moekaks nädalalõpu veetmise kohaks. Kui moodsad tornid kerkima hakkavad, siis on linna keskaegne vanalinn oma autentse müüri, punaste katusekivide, tornide ja munakivitänavatega üheks paremini säilinuks kogu Euroopas. Nii on Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas, see vanalinn domineerib ka Soome lahe panoraami.

Üle kogu riigi asuvad keskaegsed kindlused, olgu siis taastatud või varemetes, ja mitte ainult Tallinnas. Külastamist väärivad ka Narva (Hermanni kindlus) ja Kuressaare (episkopaallinnus). Tartu on riigi suuruselt teiseks linnaks ja asub Tallinnast kagus. Tegemist on ülikoolilinnaga, olles noorte inimeste ja ka intellektuaalide ning kultuuri keskuseks. See asub Peipsi järve lähedal, mida Eesti jagab Venemaaga, see järv on Euroopas suuruselt neljas.

Eestis on enam kui tuhat järve, millest enamik asub riigi lõunaosas – need järved lisavad sarmi Eesti maakohtadele. Eesti looduslikuks väärtuseks on selle rahvuspargid. Riigi põhjaosas asuv Lahemaa on 65 000 hektari suurune ja sellest maa-alast 75% on mets, kuid maastik on siiski vaheldusrohke, seal on ka jõed ja kosed, järved ja sood, valged liivarannad, piltilusad külad ja arheoloogilised uurimispaigad. Selle säilitatud looduse elavaiks sümboleiks on pruunkaru ja põder.

Lõunas asuv Soomaa rahvuspark kaitseb suurt hulka soid, rabasid, metsi ja rohumaid, kus võib näha põtru, kopraid ja lendoravaid. Eesti avastamiseks on ideaalne kevade lõpp ja suvi. Riigi põhjamaise asukoha tõttu on suvepäevad pikad ja temperatuurid pehmed (15° ja 25°C vahel ja jahedate õhtutega). Selles väga metsases riigis on sügis värvide mäng ja võib samuti meeldiv olla. Teisalt on talv Baltimaade seast kõige karmim siin.

Eesti on väga metsastunud maa, metsad katab riigi territooriumist poole. Peaaegu kõik on kaitstud ja asuvad rahvusparkides. Matkarajad läbivad ristirästi kogu Eesti. Ülejäänud Eesti territoorium koosneb järvedest ja soodest, mõned rabad on kuni 6 m sügavused. Kevadel, sulaajal, ujutatakse need rohumaad tihti üle ja siis liigeldakse seal haabjatega, kanuudega, mis on välja lõigatud haavatüvedest.

Eesti on väravaks Venemaale ja Skandinaaviasse, olles kaetud imeilusate ürgmetsade, järvede ja niitudega. Riigi maakohad, isoleeritud farmid suurte heinamaadega on säilitanud oma ammuste aegade sarmi. Riigi saared on harukordselt ilusad. Kohalikud keskaegsed kindlused, taastatud või varemeis, annavad tunnistust ajastu hiilgusest.